Mõisa ajalugu

Salla mõis (saksa keeles Sall) oli rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisasüda Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda Salla külla.

Mõisa kohta on teateid aastast 1479, mil selle omanikuks sai Dietrich Lyttel. Aja jooksul on mõisal olnud mitmeid kõlava nimega valitsejaid ja aadliperesid:  von Plettenberg, ordumeister Wolter von Plettenbergi vend Johann von Plettenberg, kes oli baltisaksa aadlik ja mõisa omanik 16. sajandil. Järgnesid von Rope,  von Ermes, von Stryk, von Wrangell, von Schulmann , von Bruemmer ja von Reese. Mõisas on 19. sajandil elanud ka rüütelkonna pealik ja hilisem Liivimaa kuberner Magnus von Essen. Viimaseks mõisaomanikuks enne suurmaaomanduste riigistamist 1919. aastal oli haagikohtunik Ernst von Harpe.

1921.aastast kolis mõisamajja Salla põhikool, mis tegutses seal kuni 2014 aastani, mil see suleti õpilaste vähesuse tõttu. Mõisas on üle 10 aasta tegutsenud ka Salla raamatukogu.

Oma baroksete mõjutustega varaklassitsistliku kuju sai mõisa peahoone ümberehituste käigus 18. sajandi teisel poolel. Mõisa arhitektiks peetakse Tartu arhitekti Johann Heinrich Bartholomäus Waltherit. Praeguseks on mõisakompleks eraomandis.

Mõisa juurde kuulub ka suur park, mis on üks Eesti liigirohkemaid. Lisaks vanadele põlispuudele tammedele ja lehistele ning pärnaalleedele on park juurde saanud ka uusi puuliike, mis on istutanud Tartu Ülikooli noored botaanikud. Pargist võib leida püramiidja võraga serbia kuuski, helerohelisi lehiseid, valget ja musta kuuske, Põhja-Ameerikast pärit halli nulge, ebatsuugasid ning sammasjaid elupuid. Värvikust lisavad enelad, millel on kevaditi valged õied. Olemas on ka punaselehelise toominga ja sarapuu sort ning mitmed hortensia- ja roosipõõsad.

Tartu Ülikooli Botaanikaaia direktori Heiki Tamme sõnul on parkide puhul ülioluline see, et murupind oleks korralik ja hõlpsasti niidetav, sest muidu olgu kuitahes ilusaid puu- ja põõsasguppe, aga kui niita ei saa, siis ei pääse ka nende ilu esile.

Salla pargis kasvas maakonna vanima puuna tuntud Plettenbergi tamm, mille ümbermõõt arvatakse olevat kuni 5 meetrit ja kõrgus 17 meetrit. Üks kaksikharudest murdus 1968. aasta 10. oktoobril. Teise haruga seisis tamm veel 19 aastat, varisedes tüvelt hirmsa ragina ja mürina saatel 1987. aasta 25. septembril.

Pärimuse järgi istutanud tamme Liivi ordumeister Woter von Plettenberg, mille all olevat ta pidanud ordurüütlitega koosolekuid.

Aastal 2002 püstitati parki langenud tammes auks puuskulptuur ” Plettenbergi rüütel”, mille autoriks on skulptor Urmas Rauba.